Paar kuud sain esimesega kirjutatud kui tundsin, et vaja teist eksemplari kõrvale. Eelkõige sellepärast, et saaks pastakates kasutada kõiki nelja värvi, mida vajan: punast, musta, rohelist ja sinist. Mis multipastakas see muidu on kui praktiliselt kasutatavaid värve on ainult kaks, eksole 😉 Ühes pastakas on sees lisaks kohustuslikule harilikule, sinine ja punane südamik ning teises must ja roheline. Hariliku täitesüdamiku koht ei ole tootja piiranguna asendatav pastakaga. Joonejämeduse poolest eelistan 0,5 mm kuuliga täitesüdamikke.
Kasutuslugu
Eelkõige on pastaks minu jaoks tööriist. Esteetika ja ergonoomika tulevad järgmisena. Mugav on Sharboga kirjutada. Kasutan neid nüüd igapäevaselt kõikide oma tarbetekstide jaoks ja nö pastakas-näpus arutlemiseks. Erinevad värvid aitavad seejuures kirjutatu-skitseeritu liigendamisel ja eristamisel. Lühemad märkmed maanduvad taskumärkmikus, sidusamad tekstid suures klades. Sini-punase südamikuga pastakat pruugin muidugi rohkem kui rohe-musta, suhtega nii umbes 7:1. Hariliku osa läheb tarvis harvem, kuid siiski.
Disain ja ergonoomika
Zebra Sharbo X LT3 on maailmaturul juba vana tegija, tosin aastat kindlasti. Eriti populaarne Aasias. Multipastakas on disainilt väga meeldiv. Korpus on elegantselt peenike, täiesti võrreldav käepäraste monopastakatega. Tugevuse ja mõnusa kaalukuse annab sellele põhimaterjalina metall. Tootja kinnitusel pronksisulam. Ainus plastikust detail paistab olevat osake otsakorgist. Tühikaal on ilma südamiketa 19 grammi, täidetuna veidi rohkem {teha: tarvis millalgi kogumass ära kaaluda}. Seda on tunda parajalt, kuid mitte üleliia. See tähendab, et pikemal kirjutamisel ei väsita kätt. Kui kõik kolm täitsesüdamikku on sees, siis istub ta näppude vahel mõnusalt konkreetse tasakaalukusega – ei kaldu kirjutamisel oma raskusega ei ette ega taha.
Kinnitusklamber (fotol #3) liigub toetatult spetsiaalse lehtvedruga, mis ulatub korpuse seest välja klambri siseküljele. See on märksa töökindlam lahendus kui enamusel muudel pastakatel, mille klambri enda ülemine ots on pandud töötama vedruna. Nendega teistega juhub sagedasel kasutamisel nii, et klambri vetruv ots väsib üsna kiiresti ära ja kogu klamber murdub lahti ning kogu ilu ja kasu on lihtsalt raisus. Sharboga seda probleemi ei ole; eraldi lehtvedru väsib tublisti aeglasemalt. Läheb aastaid, et see juhtuks. Muidugi, hooletuse vastu ei aita miski.
Peale mõningast kasutamist muutub uue pastaka korpuse algne matine must värvus läikivaks. Ka ülaltoodud fotol paistab see erinevus kergelt silma. Mind see ei sega.
Kohandamine meelepäraseks
Zebra multipastakas annab kohandamiseks üksjagu kohandamisruumi. Võimalikud on erineva jämedusega pastakasüdamikud alates 0,4 mm jämedusest ning kas geelvärvide või õlipõhiste pastavärvidega. Metallkorpus ise on vastupidav, mis tähendab, et sellega võib riskida rohkem kui plastikuga ehkki mingid piirid tulevad viimaks ikkagi ette.
Lugesin kuskilt, et kuna korpus on Sharbol värvitud, siis võivat näiteks mahakukkudes juhtuda värvi mahatulekut. Sellisest juhusest ma esialgu hoiduks, sest aeg-ajalt on mul asja tööstuslikku keskkonda, kus ühe kirjapulga saatuse üle ei ole aega muretseda – ta peab ise omadega hakkama saama. Sestap otsustasin ühe pastaka otsa musta riideteibiga (fotol #1) sisse mässida. Nõnda on kindel, et tobedate juhuvigastuste võimalus kahaneb tublisti. Mu vanal, samuti mustal Fisher Space Pen Bullet pastakal on küll tugev glasuurvärv, kuid üks täke sattus sellelegi ning paistab liigagi hästi silma. Muudkui keeruta pastakat kätte võttes, et see täke silma ei paistaks – tüütu.
Seniste kuude jooksul ei olegi hullu juhtunud. Multipastakas toimib nagu peab. Ka on riideteibi katte puhul näppude libisemine kirjutamisel ära hoitud. Seda ei ole veel ette tulnud, kuna hoian juba loomult pastakat kirjutamisel võrdlemisi tugevalt.
Termokahanevad torujupid
Umbes nädalaga pärast paigaldamist hakkas teibi alumine ots laperdama. Teibi liim oli lahtunud. Panin siis teibi otstesse takistuseks peale läbipaistva termokahaneva toru jupid (fotol #2). Kuna pastaka korpus on metallist, siis ma ei kartnud selle sulama hakkamist leegi kuumuses, mis on vaja termokahanemise tekkimiseks.
Termokahanevaga nikerdamine tahab natuke vilumust, eriti habraste objektide puhul ning õrnades kohtades. Arvestada on vaja kuumutamise soojusülekande minimeerimisega korpuse pealt pastaka sisse. Pastaka alumise osa juures ei olnud see probleemiks, sest kuumutamise ajaks keerasin ta korpuselt maha. Teine lugu oli pastaka otsakorgiga.
Otsakork (fotol #4) on ise nii väike, et selle hoidmine näpe vahel termokahaneva kuumutamiseks peene leegiga ei tule kõne allagi. Otsustasin riskida ja kuumutada termokahanevat korgi peal otse pastaka küljes, ilma sealt lahti keeramata.
Üks riski koht on selles, et korgi serva all on korpusel imepeenike – ca 0,5 mm paks – kummitihend, mis ei lase korki pastaka kerest iseeneslikult lahti kruvima hakata. Teine risk on üle kuumutada korgi sees olevat plastikust osa. Kolmas risk on üle kuumutada kroomitud pastakaklambri ülemist otsa sealsamas korgi liitekohas. Kroom võib klambri terase pealt lahti lüüa. Neljas risk olnuks üleliia kuumutada vahetult termokahaneva all minu pandud kollast markeeringu kleebist. Kõik sujus siiski ootuspäraselt ja istub hästi kokku.
Vahejäreldus: multipastakas vs monopastakas
Meeldiv kirjutamiselamus on täiesti tagatud. Ei ole kahtluse varjugi. Seni olin kirjutanud erivärviliste monopastakatega, sest enamus multipastakaid, mida olen näinud, on hirmus jämedad ja plastikust, tundudes kuidagi kohmakate mänguasjadena. Minu seisukohalt ebapraktilised. Mitte et mänguasjade kui sellistega, midagi pahasti oleks. Igapäevane kirjutusvahend on minu jaoks eelkõige tööriist. Ei ole sugugi üleliia tahetud, et tööriist oleks vastupidav ning funktsionaalselt töökindel.
Zebra multipastakas tõi meeldiva muudatuse minu senisesse kirjutamispraktikasse. Eelkõige tema peenike, metallist korpus ja hea käeshoidmise tasakaalustatus ning mitu südamikku üheskoos. Monopastakad ongi jäänud kasutusest kõrvale. Elagu multipastakas 🙂
Kohandamiste versioonid
Pastaka oma vajaduste järgi kohandamisel pean arvestust ja tähelepanekuid väikse registrina ehk “omandatud õppetundidena”. Iga muudatus kannab oma versiooni numbrit. Esimene versiooninumber on R1V99, tähistades uut, otse tootja loodud olukorda. Praegune kasutusel versioon on R1V97. Siinjuures R = Release ehk väljalase ja V = versioon. Versiooninumbri loendur tiksub allapoole, 99’st kuni 01’ni. See on mu tavaline tähistusviis. Versioneerimine ise ja selle vajadus ning põhjendatus on täiesti omaette teema, mille üksikasjadel ei ole siinkohal tähtsust.
Ideid kohandamiseks
Üks idee on edaspidi asendada riideteip ja termokahanevad jupid millegi kenama, kuid samavõrra asjalikumaga. Mõtlen, et katsetan esmalt õhukese musta nahaga kas keerutatud ribana, sarnaselt teibile, või kahest pikisuunaliselt musta niidiga peenelt kokkuõmmeldud tükist. Musta õhukest nahka peaks mul kuskil natuke olema järgi jäänud raamatuköitmise kaanematerjalina. Seejuures saab veel varieerida kas naha pealispinna või tagakülje pööramisega peale. Eks näis, kuigi see muudatus ei ole just prioriteetne, siis termokahanevad torujupid on veidi koledad küll. Nüüd, kui see tõdemus on välja öeldud, siis tundub, et teen asja teoks pigem varem kui hiljem. Natuke nikerdamist oleks, kuid tundub olevat seda vaeva väärt.
Lõppjäreldus
Olen Sharboga väga rahul. Soovitan heameelega. Leidsin, et Eestisse toob seda maale Pastakapunkt: https://pastakapunkt.ee/collections/zebra/products/zebra-sharbo-x-lt3-multipliiatsi-kere-must
Mingeid luksatusi kasutamisel ei ole ette tulnud ja loodan, et Zebra Sharbo multipastakas teenib mind pikalt.